Apatiit
From Wikipedia, the free encyclopedia
Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Apatiit | |
---|---|
Omadused | |
Keemiline valem | Ca5(PO4)3(F,OH,Cl) |
Mineraaliklass | fosfaadid |
Molekulmass | 509,12 |
Värvus | roheline, valge, kollane, sinine, pruun |
Tihedus | 2,9...3,5 g/cm³ |
Kõvadus | 5 (etalonmineraal) |
Lõhenevus | halb |
Süngoonia | heksagonaalne |
Punktigrupp | heksagonaalne dipüramidaalne |
Kriips | valge |
Kaksistumine | harvaesinev |
Murdepind | karpjas |
Läige | klaasiläige |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | üheteljeline |
Optiline märk | negatiivne |
Kaksikmurdumine | 0,001...0,007 |
Reljeef | kõrge |
Pleokroism | võib esineda nõrk pleokroism |
Interferentsvärvused | esimest järku hall |
nω | 1,629...1,667 |
nε | 1,624...1,666 |
Apatiidi rühma mineraalid on levinud aktsessoorseteks mineraalideks peaaegu kõigis tardkivimeis. Neid esineb ka sette- ning moondekivimeis. Apatiit on kõige levinum fosforit sisaldav mineraal, olles seetõttu ka peamiseks fosfori maagiks. Apatiit on ka oluline biomineraal. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed.
Levinuimad isomorfsed apatiidi erimid on:
- fluorapatiit – Ca5(PO4)3F
- kloorapatiit – Ca5(PO4)3Cl
- hüdroksüapatiit – Ca5(PO4)3OH
- karbonaatapatiit – Ca5(PO4,CO3,OH)3(F,OH)
Neist neljast on fluorapatiit kaugelt kõige levinum ning seetõttu peetakse terminit "apatiit" kasutades silmas sageli just fluorapatiiti. Kokkuvõtvalt väljendatakse apatiidi keemilist koostist enamasti nii: Ca5(PO4)3(OH,F,Cl). Tavaliselt on apatiit fosfaatne mineraal, kuid esineb ka arsenaate ja vanadaate.