Hüdratatsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lahustumisel vees seostuvad elektrolüüdid polaarsete vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Hüdraatumisel keemilised sidemed elektrolüüdis nõrgenevad, mistõttu aine võib jaguneda ioonideks.
Näiteks etüleeni katalüütiline hüdraatimine:
- CH2 = CH2 + H2O → CH3–CH2OH
Hüdratsioon on veemolekulide liitumine molekulide või ioonidega. Hüdratsioon on solvatatsiooni erijuht - orgaanilise lahusti molekulide kinnitumine ainete molekulide või ioonide külge. Vastupidi hüdrolüüsile ei kaasne hüdratatsiooniga vesinik- või hüdroksüüliioonide moodustumine. Vesilahustes põhjustab hüdratsioon vee ja lahustunud aine stabiilseid ja ebastabiilseid ühendeid (hüdraadid); orgaanilistes lahustites tekivad hüdraatidele sarnased solvaadid. Hüdratsioon põhjustab ioonide stabiilsust lahustes ja takistab nende assotsieerumist.
Hüdratsioon on elektrolüütilise dissotsiatsiooni liikumapanev jõud – vastassuunaliselt laetud ioonide eraldamiseks vajalik energiaallikas.