Mõistekiri
From Wikipedia, the free encyclopedia
"Mõistekiri" ("Begriffsschrift") on Gottlob Frege umbes 80-leheküljeline raamat loogikast. See ilmus 1879 alapealkirjaga "Eine der arithmetischen nachgebildete Formelsprache des reinen Denkens" ("Aritmeetilist valemikeelt jäljendav puhta mõtlemise valemikeel"). Seda peetakse tähtsaimaks loogikateoseks pärast Aristotelese Organoni.[1]
See artikkel räägib Frege teosest; mõistekirjaks nimetatakse ka nii selles teoses kasutatavat tähistusviisi kui ka teoses "Aritmeetika põhiseadused" kasutatavat tähistusviisi; kirja tüübi kohta vaata artiklit Ideograafia. |
Fregel õnnestus selles raamatus esimest korda formaliseerida klassikaline predikaatloogika ja seega üldse loogika, milles saab väljendada piisavalt suurt osa matemaatikast ning ka loomulikust keelest. Koos George Boole'i teosega "Mathematical Analysis of Logic" (1847) märgistab "Mõistekiri" sellepärast moodsa formaalse loogika algust. Mõistekirjaks nimetatakse ka nii Frege defineeritud loogilist arvutust kui ka Frege loogilist tähistusviisi. Frege koostas mõistekirja oma matemaatika aluste alase uurimistöö tarbeks.
Frege arvutus võttis esimest korda kasutusele üldisuskvantori ja mitmekohalised predikaadid. See on klassikaline võrdusega teist järku predikaatloogika, kuid tänapäevastest kirjutusviisidest erinevas kahemõõtmelises tähistusviisis.