Ränne
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus. Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes rühmades.
See artikkel räägib inimeste rändest, loomade rände kohta vaata artiklit Ränne (zooloogia). |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud nomaadidega, kelle elukohavahetus põhjustas tihti tõsiseid konflikte pärismaiste rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi järgivad. Migratsioon tänapäevases mõistes võib-olla regiooni- või riigisisene või piiriülene, vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või küüditamine. Inimesed, kes rändavad mingile alale sisse, on immigrandid ja inimesed, kes mingilt alalt lahkuvad, on emigrandid ehk väljarändajad. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks.
Ränne jaguneb laias laastus kaheks liigiks: siserändeks (riigisisene) ja välisrändeks (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada põhjuse järgi vabatahtlikuks ja sundrändeks.
Siseränne:
- kolimine maalt linna;
- linnast maale;
- linnadevaheline;
- maalt maale.
Välisränne:
- vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine);
- sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine).