Rahvusvaheline õigus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Mõiste international law võttis esimesena kasutusele inglise õigusteadlane Jeremy Bentham (1748–1832). Varem nimetati seda õigusvaldkonda "rahvaste õiguseks" ja Euroopas ka "Euroopa avalikuks õiguseks" (jus publicum Europaeum).