Säästev transport
From Wikipedia, the free encyclopedia
Säästev transport (inglise keeles sustainable transport või green transport) on arengusuund, mis eelistab inimeste ja kaubaveol väiksema energiatarbe, ressursikulu (sh maakasutuse) ja keskkonnamõjuga transpordiliike[1].
Üldiselt peetakse väikseima keskkonnamõjuga transpordiliigiks veetransporti, millele järgneb raudteetransport. Kõige energiakulukamad transpordiliigid on maanteetransport ja õhutransport[1]. Sõitjateveos on säästvuse seisukohalt olulisemad ühistransport ja kergliiklus (kõndimine, jalgrattasõit).
Liikluse, maakasutuse ja majanduse planeerimist viisil, et vajadus isikliku auto ja kaubavedude järele oleks võimalikult väike, nimetatakse säästvaks transpordipoliitikaks (inglise sustainable transport policy). Seeläbi on soositud mitmekesine elukeskkond, kus on mugav ja kiire ühistransport, turvaline ja tihe jalgratta- ja kõnniteede võrgustik ning aktiivne autode ühiskasutus.[2]
Mõiste "säästev transport" võeti kasutusele 1970. aastate naftakriisi ajal, mil kõrgenenud kütusehindade valguses hakati rääkima säästvast arengust.[3]