Magdeburg (laev 1911)
From Wikipedia, the free encyclopedia
SMS Magdeburg[a] oli esimene Magdeburg-klassi kergeristleja, mis Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (Kaiserliche Marine) jaoks ehitati. Samasse klassi kuulus veel kolm laeva: SMS Breslau, SMS Strassburg ja SMS Stralsund. Magdeburg valmis Bremenis AG Weseri laevatehases aastatel 1910–1912. Pärast valmimist arvati ta Avamerelaevastiku (Hochseeflotte) koosseisu. Laeva pearelvadeks olid kaksteist 10,5 cm SK L/45 mereväesuurtükki ja maksimaalne kiirus oli 27,5 sõlme (50,9 km/h). Algselt kasutati Magdeburgi torpeedode testimiseks, kuid pärast Esimese maailmasõja puhkemist 1914. aastal, võeti ta augustis aktiivsesse teenistusse ja paigutati Läänemerele.
SMS Magdeburg 1911. aastal | |
Teenistuskäik | |
---|---|
Saksa keisririik | |
Nimi | Magdeburg |
Nimetatud (auks) | Magdeburg |
Ehitaja | AG Weser, Bremen |
Kiil pandud | 1910 |
Vette lastud | 13. mai 1911 |
Kasutusele võetud | 20. august 1912 |
Saatus | Jooksis 26. augustil 1914 Osmussaare juures madalikule. Lammutati hiljem vanarauaks. |
Laeva üldandmed | |
Klass ja tüüp | Magdeburg-klassi kergeristleja |
Veeväljasurve | 4570 t |
Pikkus | 138,7 m |
Laius | 13,4 m |
Süvis | 4,4 m |
Sõsarlaevad | SMS Breslau, SMS Strassburg, SMS Straslund |
Peamasinad | 3 auruturbiini koguvõimsusega 29 900 hj |
Kiirus | 27,6 sõlme (51 km/h) |
Sõidukaugus | 5820 meremiili kiirusel 12 sõlme (10 780 km kiirusel 22 km/h) |
Meeskond | 18 ohvitseri ning 336 allohvitseri ja madrust |
Relvastus |
Suurtükid: 12x105 mm Torpeedoaparaadid: 2x500 mm Miinid: 120 tk |
Soomustus |
Soomusvöö veepiiril:60 mm, Tekk: kuni 60 mm, Komandosild: 100 mm |
Magdeburg tegi oma esimesed lasud sõjas 2. augustil 1914 Liepāja (Libau) sadama pihta. Augusti jooksul pommitas ta veel mitmeid Vene sihtmärke, muuhulgas ka Ristna tuletorni. Soome lahe suudmes Vene laevu otsides jooksis Magdeburg 26. augustil Osmussaare juures madalikule. Vaatamata meeskonna ja torpeedopaadi V 26 pingutustele seda enam vabaks ei saadudki. Kohale ilmusid Vene ristlejad ja laev tuli maha jätta. Katse laev õhku lasta õnnestus vaid osaliselt ja laeva hõivanud venelaste kätte langesid sakslaste koodiraamatud. Neid jagati ka inglastele, mis võimaldas viimastel sõja jooksul Saksa mereväeüksusi jälgida ja korduvalt üllatada, muuhulgas Jüüti merelahingus. Venelased lammutasid madalikul oleva laeva osaliselt, veel säilinud kere tehti vanarauaks alles Eesti Vabariigi ajal.