Suur Hiina müür
From Wikipedia, the free encyclopedia
Suur Hiina müür (hiina keeles: 萬里長城 Wànlǐ Chángchéng; ('10 000 lii[1] müür') on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvallutajate (mongolid, turgid jt) sissetungi eest.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Suur Hiina müür | |
---|---|
UNESCO maailmapärand | |
Suur Hiina müür talvel, Pekingi lähedal | |
Asukoht | Hiina |
Tüüp | Kultuurimälestis |
Kriteeriumid | I, II, III, IV, VI |
Viited | 438 |
Piirkond* | Aasia ja Okeaania |
Nimekirja arvatud | 1987 (11. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada.
Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).