Abava ürgoru looduspark
From Wikipedia, the free encyclopedia
Abava ürgoru looduspark (läti Abavas senleja) on looduspark Lätis Kuramaal Tukumsi piirkonna Kandava linnas ning Kandava ja Matkule valla territooriumil, Talsi piirkonnas Sabile linnas ning Abava ja Gibuli valla territooriumil, Kuldīga piirkonnas Renda ja Rumba valla territooriumil ning Ventspilsi piirkonnas Ugāle, Zlēkase ja Usma valla territooriumil.
Abava ürgoru looduspark | |
---|---|
Dabas parka "Abavas senleja" | |
Koordinaadid | 57° 4′ 47″ N, 22° 22′ 22″ E |
Pindala | 148,58 km² |
Tüüp | looduspark |
Moodustatud | 1957 |
Kaitseala loodi 1957. aastal, kaitsmaks Ida-Kuramaa kõrgustiku Abava jõe orgu ja Abava ürgorgu. Toona võeti kaitse alla Kandava ja Renda vaheline lõik. Aastal 1977 laiendati kaitstavat ala, selle pindaks kujunes 6697 hektarit.[1] Tänapäeval on kaitseala pindala 148,58 km², nõnda on tegemist suurima looduspargiga Lätis. Vanim looduskaitsealune osa on seal aga Čuža soo, mis võeti kaitse alla juba aastal 1927 kui Läti ainuke põõsasmarana kasvukoht, lisaks asus seal veel väävlirikka veega Kuradisilma allikas.[2] Tänapäeval moodustab sealne soo looduspargi koosseisus oleva hoiuala.
Kaitseala eesmärk on kaitsta piirkonna maastikku, ökoloogilisi ja kultuuriloolisi väärtuseid, sealhulgas Sabile ja Kandava linnasid ja Pedvāle vabaõhumuuseumi. Loodusparki jäävad ka mitmed geoloogilised kaitsealad, nende seas ka Valgale kosk, Īvande kärestik, Abava Kuradikivi, Abava Kuradikoobas, Abava juga, Māra kambri koobas. Kaitsealal asub mitmeid Läti aladel haruldasi biotoope nagu loopealsed ja lubjarikkad allikasood.[3] Ka on kaitseala looduslike kaitstavate rohumaade pindala suurem kui ühelgi teisel Läti kaitsealal, seal asub 13% Läti looduslikest rohumaadest.[4] Sealt on leitud 252 looduskaitsealust liiki.[5] Kaitstavaid biotoobitüüpe on maitsealal kokku 28.[6]
50,15% kaitsealast võtab enda alla mets, 28,55% põllumajanduslik maa ja 1,84% veekogud. Sealse aluskorra moodustavad Amata ja Gauja lademete kivimid (liivakivi, savi, aleuriit, dolomiit, domeriit, paas, kips). Kaitseala lõunaosas, Amula ja Imula orgudes paljanduvad ka nooremad Amula kihistu kivimid (liivakivi, savi, aleuriit, dolomiit, domeriit, paas, kips, mergel).[7] Looduspargi keskmeks on seitsme terrassiga Abava ürgorg.[8]
Sealsetest metsadest võib leida laialehist kareputke, mets-kuukressi, lood-angervart.[9] Sealsetes vanades loodusmetsades kasvab Helleri ebatähtlehik, kohati ka kolmehõlmaline batsaania.[10] Sealsetel paljanditel kasvab suur soomukas.[11] Sealsed nõrglubja-allikad on ainsaks paigaks Lätis, kus kasvab looduslikult põõsasmaran, nende juures elavad ka teelehe-mosaiikliblikas, vasakkeermene pisitigu, suur-rabakiil, vareskaera-aasasilmik ja sõõrsilmik.[12] Abava jões elab paks jõekarp, seal kasvab ka süstlehine konnarohi.[13] Teised olulisemad haruldused on karvane maarjalepp, kaunis kuldking, soohiilakas, palu-karukell ja roheline hiidkupar.[14]
Sealsest faunast on haruldasim linnuliik merikotkas, kes kaitsealal üksikutes kohtades vahel pesitseb.[15] Looduspark on üks vähestest paikadest Lätis, kus esinevad kõik sealsed nahkhiireliigid. Sealne kaitseala on üks nahkhiirte poolest rikkamaid Läti kaitsealasid, jäädes alla üksnes Gauja rahvuspargile; neist levinuim on põhja-nahkhiir.[16] Kaitsealal elab kohati ka eremiitpõrnikas.[17]