Andresepäev
From Wikipedia, the free encyclopedia
Andresepäev (ka Andrusepäev) on 30. november, apostel Andrease mälestuspäev ja eesti rahvakalendri tähtpäev.[1]
Eestis polnud andresepäev kuigi eriline püha. Šotimaal on andresepäev seevastu rahvuspüha, kuna Andreas on Šotimaa kaitsepühak. Ka Šotimaa lippu (valge diagonaalrist sinisel taustal) nimetatakse püha Andrease lipuks. Pühaku nime kandvas Saint Andrewsi linnas toimub andresepäeva puhul nädalapikkune festival ning Edinburghi lossis lastakse rahvas andresepäeval tasuta vaatama Šoti kuningate kroonimiskivi ehk Scone'i kivi.[2]
Andresepäev on riigipüha ka Rumeenias. Andreas on lisaks Šotimaale ka Kreeka, Rumeenia, Venemaa, Ukraina, Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi ja Barbadosel asuva St Andrew' haldusüksuse kaitsepühak.[viide?]
Paljudes maades on andresepäev kirikuaasta alguse maksupäev. Nii Lääne-Euroopas kui ka Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja lastesaamise asjus, samuti paluti temalt kaitset haiguste vastu. Tüdrukud ennustasid sel päeval tulevast abikaasat, samuti valati tina (mis on Eestis tavaks vana-aastaõhtul). Andrease rist pidi kaitsma välgu eest, jõulukuud on mitmel pool kutsutud Andrease kuuks.[viide?] Venemaal ennustati sel päeval ilma jääaluse vee häält kuulates.[3]
20. sajandi teisest poolest tuntakse andresepäeva advendiaja algusena. Aastatuhande vahetusel levis Eestisse Skandinaavia komme panna sel puhul aknale küünlaid. Andresepäeval võivad lapsed avada esimese luugi advendikalendris, kus iga päeva luugi taga ootab maiustus. Algselt tehti taolisi kalendreid ise, tänapäeval kasutatakse poest ostetud advendikalendreid.[1]