Aragóni kuningriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707. Aragóni kuningriik oli Aragóni krooni peamine riik.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aragóni kuningriik Reino de Aragón (aragoni) Regne d'Aragó (katalaani) Regnum Aragonum (ladina) Reino de Aragón (hispaania) 1035–1707 | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn |
Jaca (kuni 1096) Huesca (1096–1118) Zaragoza (alates 1118) | ||||
Religioon | roomakatoliku | ||||
Riigikeeled |
aragoni katalaani hispaania ladina | ||||
|
Aragóni kuningriigi alguseks peetakse 1035. aastat, mil suri Navarra kuningas Sancho III ning jaotas oma valdused poegade vahel. Aragóni krahvkonna alad sai endale tema vallaspoeg Ramiro I, kellele kuulusid juba varem piirkonnas ulatuslikud valdused ning keda seepeale kuningaks hakati nimetama. Tudela emiir ja Ramiro korraldasid peagi sõjakäigu Navarrasse, kus valitses Ramiro vend García Sánchez III. Ramiro sai Tafalla lahingus lüüa, kuid suutis siiski saavutada iseseisvuse Navarrast. Pärast oma venna Gonzalo surma 1043. aastal liitis Ramiro Aragóniga Ribagorza ja Sobrarbe krahvkonna.
Aragóni kuningriik laienes peagi lõunasse, vallutades osa Al-Ándalusi alasid. 1096 viidi kuningriigi pealinn Jacast Huescasse ja 1118. aastal Zaragozasse.