California Ülikool Berkeleys
From Wikipedia, the free encyclopedia
California Ülikool Berkeleys (inglise keeles University of California, Berkeley; UC Berkeley; Cal) on California Ülikoolide süsteemi kuuluv riiklik ülikool Ameerika Ühendriikides California osariigis Berkeleys.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2023) |
California Ülikool Berkeleys | |
---|---|
University of California, Berkeley | |
Deviis | Fiat Lux (ld "Saagu valgus") |
Asutatud | 23. märts 1868 |
Tüüp | riiklik ülikool |
Toetusfond | 4,045 miljardit dollarit (2015)[1] |
Kantsler | Carol T. Christ |
Üliõpilasi | 40 173 (29 310 bakalaureuseõppes, 10 863 magistri- ja doktoriõppes) |
Asukoht | Berkeley, Ühendriigid |
Värvid |
Berkeley sinine California kuldne |
Sportlik hüüdnimi | Cal |
Ülikool asutati 1868. aastal ning see on vanim California ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest. Ülikooli kaashalduses on ka kolm riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ja Los Alamose labor.
Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja vilistlaste seas on 93 Nobeli auhinna laureaati, 13 Fieldsi medalisti ja 11 Pulitzeri auhinna laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on selle ülikooli teadlased avastanud 16 keemilist elementi, sealhulgas plutooniumi, kaliforniumi, berkeeliumi ja einsteiniumi. Berkeleys asuva California ülikooli füüsik Robert Oppenheimer oli teise maailmasõja ajal Manhattani projekti teadusdirektor. Selle koordineerimiseks rajas ta Los Alamose riikliku labori. Projekti raames töötati välja esimesed tuumapommid. Ülikooli õppejõud Edward Teller töötas koos kolleeg Stanislaw Ulamiga välja vesinikupommi.
Lisaks väga tugevale akadeemilisele ja teaduslikule keskkonnale on California ülikool Berkeleys tuntud kui üks Ameerika Ühendriikide kontrakultuuri hälle. [2]
1977. aastal koostas Bill Joy ülikoolis Unixi versiooni, mida tuntakse BSD-na (Berkeley Software Distribution).