Erütropoetiin
From Wikipedia, the free encyclopedia
Erütropoetiin (lühend EPO) on paljudel selgroogsetel loomadel neerude koorolluse periturbulaarsetes fibroblastides sünteesitav glükoproteiin hormoon. Ta on asendamatu erütropoeesi ehk punaste vereliblede kasvufaktor. Ta stimuleerib erütroidsete eellasrakkude prolifereerumist ja diferentseerumist luuüdis.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2013) |
Erütropoetiin liigitatakse vahel ka tsütokiinide hulka.
Erütropoetiini morfoloogia, komplekteerimine, vabastamine, asend ja aminohapete järjestus ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka arenguastmeti.
Kehavälist EPO-t kasutatakse spordis tulemust parandava ainena ja see kuulub erütropoeesi stimuleerivate ainete (ESA) klassi. "Maailma dopinguvastases koodeksis" on EPO kantud 2014. aasta keelatud ainete nimekirja ja sportlastel pole lubatud kehavälist EPO-t kasutada.[1]
Inimese EPO molekulmass on 34 000.
Täiskasvanu organismis üle 90% erütropoetiinist sünteesitakse neerude koorolluse periturbulaarsetes fibroblastides ja ülejäänud osa maksas.
Erinevalt täiskasvanutest toodetakse looteeas ja vastsündinutel aga suurem osa erütropoetiini maksas.
Erütropoetiinil on ka palju teisi bioloogilisi funktsioone peale selle, et ta kontrollib punaliblede loomet. Näiteks mõjutab erütropoetiin peaaju käitumist olukorras, kui on tekkinud neuronite kahjustus.[2] Ka haavade paranemisel on EPO-l oma tähtis roll.[3] EPO soodustab ka angiogeneesi, neurogeneesi, müotsüütide proliferatsiooni ja mõjutab kasvajate arengut[4] (mitmed neeruvähi vormid sünteesivad seda).[5]