Kärp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks.
See artikkel räägib loomast, rautatud sõjanuia kohta vaata artiklit Kärp (nui) ja kirjastuse kohta Kärp (kirjastus). |
Kärp | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Kiskjalised Carnivora |
Sugukond |
Kärplased Mustelidae |
Alamsugukond |
Päriskärplased Mustelinae |
Perekond |
Kärp Mustela |
Liik |
Kärp |
Binaarne nimetus | |
Mustela erminea (Linnaeus, 1758) | |
|
Kärbi levila ulatub Iirimaast, Püreneedest ja Alpidest üle suurema osa Euroopast. Kärp ei ela Balkanil ja Türgis. Venemaa Euroopa-osas ulatub kärbi levila Põhja-Jäämere rannikust kuni Volga ja Doni alamjooksuni ja Araali mere põhjarannikuni, kuid Krimmis kärpe ei ela. Aasias elavad kärbid Kaukaasias, Kasahstanis, Afganistanis, Kirde-Hiinas, Mongoolias ja Põhja-Koreas kuni Kamtšatka, Sahhalini ja Hokkaidoni. Kärp asustab ka Gröönimaad ja peaaegu kogu Põhja-Ameerikat. Eestis võib kärpi kõikjal kohata, kuid ta pole kuigi arvukas.[1]
Kärbi konkurent toidu ja elupaiga osas on nirk. Ka nende levila kattub suuresti. Levila lõunaosas on nirk kärbist märksa arvukam, põhjaosas aga vastupidi. Suurima asustustiheduse saavutab kärp Lääne-Siberi ja Põhja-Kasahstani metsasteppides.[1]
Kärbil on teadaolevalt 34 alamliiki. Uuemad uuringud näitavad, et tegu on hoopis kolme erineva liigiga. Selle kohaselt levib Euraasias 18 alamliigiga esindatud Mustela erminea ning Põhja-Ameerika keskosas 13 alamliigiga Mustela richardsonii. Alaska kaguosas Walesi printsi saarel ja Briti Columbia Haida Gwaii saarestikus elab aga kolme alamliigiga Mustela haidarum.[2]