Kölni kuurvürstkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10. sajandist 19. sajandi alguseni. See koosnes Kölni peapiiskopkonna (saksa Erzbistum Köln) ilmalikest valdustest. Seda valitses kuurvürstina peapiiskop. Keisririigis oli peale selle vaid kaks kiriklikku kuurvürsti: Mainzi kuurvürstkonnas ja Trieri kuurvürstkonnas. Kölni peapiiskop-kuurvürst oli ka Itaalia ülemkantsler (üks kolmest Saksa-Rooma riiki moodustavast titulaarkuningriigist, teised kaks olid Saksamaa ja Burgundia) ja paiknes sellisena teisel kohal kõigi keisririigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas, Mainzi peapiiskop-kuurvürsti järel ja Trieri peapiiskop-kuurvürsti ees.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Erzstift und Kurfürstentum Köln 953–1803 | |
Alam-Reini kaart umbes 1560, Kölni kuurvürstkond punasega, sealhulgas Vestfaali hertsogkond | |
Valitsusvorm | vasall, valitav feodaalmonarhia |
---|---|
Osa | Saksa-Rooma riigist |
Pealinn |
Köln (953–1288) Bonn (1597–1794) |
Kuurvürstkonna pealinn oli Köln, kuni kuurvürst kolis (pärast 1288. aasta kaotust) Bonni, et vältida juriidilist konflikti vabalinn Kölni võimudega, kes suuresti lahkusid tema võimu alt. Kuurvürstkond ilmalikustati aastal 1803 Saksamaa mediatisatsiooni ajal.
Kölni kuurvürstkonna territoorium oli väiksem kui Kölni peapiiskopkonnal, mis sisaldas abipiiskopkondi, nagu Liège ja Münster (vaata kaarti allpool).