Kahevõistlus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. 1892. aastal oli see kavas esimesel Holmenkolleni suusafestivalil.[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
See artikkel räägib suusakahevõistlusest. Teiste kahevõistluste kohta vaata artiklit Kahevõistlus (täpsustus). |
Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Kahevõistlus on ainus taliolümpiamängude kavva kuuluv spordiala, kus naised ei võistle. Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võistlesid naised kahevõistluses esimest korda 2021. aastal.
Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal.
Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Hiljem oli kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Nüüdseks on võistluskavva üldiselt võetud vaid üks hüppevoor, millele järgneb samal päeval murdmaadistantsi sõit.
Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes jõuab esimesena finišisse. Alati sõidetakse vabastiilis.