Liivimaa ristisõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Quick Facts Toimumisaeg, Toimumiskoht ...
Liivimaa ristisõda | |||
---|---|---|---|
Osa Põhjala ristisõdadest | |||
Liivlaste ja Balti hõimude asuala ca 1200 pKr. | |||
Toimumisaeg | 12. – 13. sajand | ||
Toimumiskoht | Vana-Liivimaa (tänapäeva Eesti ja Läti) | ||
Tulemus | Ristisõdijate võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Close
Sõda eestlaste vastu (1208–1227) nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks.