Lääne-Preisimaa
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922. Lääne-Preisimaa loodi 1773. aastal Preisi kuningriigi provintsina, mis moodustati Esimese Poola jagamisega annekteeritud Rzeczpospolita Kuninglikust Preisimaast. Lääne-Preisimaa kaotati 1829. aastal ja liideti Ida-Preisimaaga, et moodustada Preisimaa provints, kuid taastati 1878. aastal, kui liitmine tühistati, ja sai Saksa keisririigi osaks. 1918. aastast oli Lääne-Preisimaa Preisimaa Vaba Riigi provints Weimari vabariigis, kaotades Versailles' rahuga enamuse oma territooriumist II Rzeczpospolitale ja Danzigi vabalinnale. Lääne-Preisimaa kaotati 1922. aastal ja selle allesjäänud lääneterritoorium liideti Poseni provintsiga, et moodustada Posen-Lääne-Preisimaa, ning selle idaterritoorium liideti Ida-Preisimaaga kui Lääne-Preisimaa piirkonna ringkond.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) |
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2020) |
Lääne-Preisimaa provintsi pealinn vaheldus eksistentsi ajal Marienwerderi (Kwidzyn) ja Danzigi (Gdańsk) vahel.
Lääne-Preisimaa oli sisserände ja kultuuriliste muutuste tõttu tähelepanuväärne oma etnilise ja religioosse mitmekesisuse poolest, kus rahvastik oli sajandite jooksul segunenud. Varasest keskajast alates elas piirkonnas arvukalt slaavi ja balti rahvaid, nagu pomoraanid Pomereelia piirkonnas, preislased ja masoovialased Kulmerlandis ning pomesaanid Wisła jõest idas. Hiljem lisandusid sakslased. Sakslased olid ühtlasi Lääne-Preisimaa suurim rühm 19. sajandi keskpaigast kuni kaotamiseni 1922. aastal; piirkonnas elas arvukalt ka poolakaid, kašuube, mennoniite ja juute.