Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
Saksamaa partei aastatel 1920–1945 / From Wikipedia, the free encyclopedia
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. NSDAP asutati 24. veebruaril 1920.[1] Alates 28. juulist 1921 oli partei esimees Adolf Hitler.[2] NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast Weimari vabariigi langemist NSDAP liidri Adolf Hitleri juhtimisel üles totalitaarne riik, niinimetatud Kolmas Reich (1933–1945).
See artikkel vajab toimetamist. |
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei | |
---|---|
Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei | |
Esimees |
Anton Drexler (1920–1921) Adolf Hitler (1921–1945) Martin Bormann (1945) |
Asutamine | 24. veebruar 1920 - 10. oktoober 1945 |
Peakorter | Pruun maja, München, Saksamaa |
Ideoloogia |
Paremäärmuslus: Natsionaalsotsialism Lebensraum Pangermanism |
Liikmete arv |
Alla 60 (1920) 8,5 miljonit (1945) |
Meediakanal | Völkischer Beobachter |
14. juulil 1933. aastal võeti Saksamaal vastu seadus, mis keelas riigis kõikide teiste parteide tegevuse peale NSDAP.
1932. aasta lõpus oli Natsionaalsotsialistlikul Saksa Töölisparteil 850 000 liiget[3],1939. aastal aga kuulus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse 5,3 miljonit ja 1945. aastal 8,5 miljonit inimest[4].
Pärast Teise maailmasõja lõppu kuulutati Nürnbergi tribunali otsusega NSDAP koos SD ja SS-iga kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest vahistati (välja arvatud Adolf Hitler, kes sooritas 30. aprillil 1945 enesetapu) ja mõisteti süüdi inimsusvastastes kuritegudes.