Roger Garaudy
Prantsusmaa filosoof / From Wikipedia, the free encyclopedia
Roger Garaudy [rož'ee garod'ii] (17. juuli 1913 Marseille – 13. juuni 2012 Chennevières) oli Prantsuse filosoof, kirjanik ja poliitik, endine kommunist ja eurokommunismi eelkäija, endine katoliiklane, 1982. aastast moslem, kellena ta võttis nimeks Ragaa. Ta oli tuntud holokaustirevisionistina ja antisionistina.
Garaudy sündis töölisperekonnas. Temast sai organisatsiooni Action Catholique noorteühingu esimees. Ta õppis Sorbonne'is filosoofiat ning sai hiljem selles doktorikraadi. Aastal 1933 astus ta Prantsuse Kommunistlikku Parteisse.
Teise maailmasõja ajal oli ta 1940–1942 Alžeerias Vichy valitsuse sõjavang.
Aastal 1953 sai ta Moskva Riiklikust Ülikoolist doktorikraadi töö eest, mille pealkiri oli "Théorie matérialiste de la conscience" ("Materialistlik teadvuseteooria"). Garaudy oli kunstiajaloo ja filosoofia professor ning Prantsuse Kommunistliku Partei Keskkomitee liige 1945–1970 ja Täitevkomitee liige 1956–1970. Kümme aastat oli ta Marksistlike Õpingute ja Uuringute Keskuse juhatuses. Teda peeti Louis Althusseri kõrval tähtsaimaks prantsuse marksistide ideoloogiks.
1963. aastal avaldas ta essee "Piirideta realism", mis avaldati ka Nõukogude Liidus ning oli hästi tuntud ka Eesti haritlaste seas. Selles tõlgendas ta sotsialistlikku realismi väga vabalt.
Aastal 1965 hakkas ta ortodoksset parteiliini kritiseerima ning astus hiljem välja dialoogi eest kristlusega. Ta pidas avalikku dialoogi "kristliku humanismi" esindajatega. Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede invasiooni järel Tšehhoslovakkiasse 1968 eemaldus ta kommunistlikust parteist ning ta heideti 1970 sealt välja. Seetõttu hakati teda Nõukogude Liidus nimetama "renegaat Garaudy".
1960. aastatel pöördus ta kristluse poole ning püüdis 1970. aastatel lepitada marksismi katoliiklusega. Ta astus välja maailmareligioonide dialoogi eest sotsialistliku tulevikuperspektiivi vaatekohast.
Aastal 1982 võttis ta palestiinlannaga abielludes vastu islami. Ta väitis, et islam on kõige oikumeenilisem usund, mis ei tekita lõhet usu ja poliitika, mõistuse ja usu, õigusemõistmise, äri, perekonna ja usu vahel. Ta hakkas üha enam kritiseerima Iisraeli riiki. Araabia ringkondade rahalisel toetusel vastustab ta ka USA poliitikat, heites ameeriklastele ette Iisraeli toetamist. Tal on toetajaid eriti natsionalistlikes ringkondades.
Aastal 1996 ilmus tal raamat "Les Mythes fondateurs de la politique israélienne". Selle raamatu sisu põhjal mõistis Prantsuse kohus ta 17. veebruaril 1998 süüdi "inimsusvastaste kuritegude eitamises", "rassilaimus" ja rassilise vihavaenu õhutamises. Ta pidi maksma 130 000 franki trahvi. 16. detsembril mõistis apellatsioonikohus ta tingimisi kuueks kuuks vangi ja ta pidi maksma 150 000 frangi suuruse trahvi. Aastal 2003 kinnitas kohtuotsuse Euroopa Inimõiguste Kohus.
Selles teoses püüab ta näidata, et Iisrael leiutas teesi, et natsionaalsotsialistliku režiimi koonduslaagrites hävitati plaanipäraselt juute, selleks, et paremini õigustada oma ekspansionismi. Selles teoses kirjutas ka:
„Isegi Hitler (...) pole kunagi paigutanud saksa "asunikke" maadele, kust oleks prantsuse talupoegi ära aetud.“
– Roger Garaudy
Ta nimetab müüdiks "kuue miljoni juudi hävitamist" ning eitab termini "genotsiid" rakendamist: "eelistan rääkida mitte genotsiidist, vaid metsikust veretööst". Toetades Robert Faurissoni vaateid, kuulutas ta, et juute ei tapetud gaasikambrites.
Raamat tõlgiti ruttu araabia ja pärsia keelde ning see oli väga menukas. Sudaani advokaat Faruk M. Abu Eissa moodustas viieliikmelise tiimi, et anda Garaudyle protsessi ajal õigusabi. Araabia juriste tuli Garaudyle appi ka näiteks Egiptusest ja Liibanonist. Jõukad araablased annetasid talle õigusabi eest tasumiseks sadu tuhandeid USA dollareid. Paljud araabia usujuhid kutsusid usklikke üles Garaudy kaitseks meelt avaldama. Prantsuse kohut süüdistati julguse puudumises "sionistlike valede" vastu välja astuda. Selle süüdistusega ühines ka Iraani valitsus. Araabia ajalehed kujutasid teda "islami filosoofina" ja sionistliku vandenõu "ohvrina". Iraani valitsus maksis osa trahvist.
Garaudy oli abbé Pierre'i (Henri Grouèsi) sõber. Abbé Pierre toetas Garaudy raamatut ja võrdles holokausti Vana Testamendi Iisraeli rahva "metsikustega".