T-lümfotsüüdid
From Wikipedia, the free encyclopedia
T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm. Koos B-lümfotsüütidega annavad nad omandatud immuunvastuse. Täht T tähistab tüümust, milles rakud küpsevad.
Nagu kõiki vererakke, toodetakse T-rakke luuüdis tüvirakkudest. Sealt rändavad nad tüümusesse, kus nende pinnal kujundatakse välja peamise koesobivuskompleksi retseptorid. Tüümuses küpsevaid T-rakke nimetatakse tümotsüütideks. Algul positiivse valikuga, seejärel negatiivse valikuga praagitakse välja kõik need T-rakud, mis reageerivad kehaomastele valkudele või ei tunne ära kehaomaseid peamise koesobivuskompleksi retseptoreid. Alles jäävad T-rakud tunnevad ära ainult kehavõõraid antigeene, nii et nad ei võitle organismi endaga. Väljavalitud rakumembraanides paiknevad valgud, mida nimetatakse ka T-rakkude retseptoriteks, saavad siis – sarnaselt B-lümfotsüütidega – kehavõõraid aineid ära tunda ainult siis, kui nende antigeenid on teiste rakkude pinnal seotud nende peamise koesobivuskompleksiga. Vabu antigeene tunnevad T-lümfotsüüdid ära ainult juhul, kui antigeene esitlevad rakud neid aktiivselt ette näitavad (antigeenide esitlus).
T-lümfotsüüte seostatakse rakulise immuunsusega, kuid nende paljunemist ja aktiveerimist moduleerivad muudki molekulid, näiteks närvirakkude kasvufaktor.[1]
Arvatakse, et pärast ägeda nakkuse likvideerimisel osalemist hävib suur hulk T-lümfotsüüte, ellu jäävad T-mälurakud.[2]