Teekattemärgistus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Teekattemärgistus on mistahes seade või materjal, mida kasutatakse teekattel ametliku teabe edastamiseks; teekattemärgistus on tavaliselt paigutatud teekatte märgistamise masinatega (või teekattemärgistuse seadmetega, kõnniteede märgistamise seadmetega). Neid võib kasutada ka muude rajatiste juures, mida sõidukid kasutavad. Näiteks parkimiskohtade markeerimiseks või muude alade markeerimiseks erinevatel otstarvetel. Teekatte markeeringuid kasutatakse sillutatud teedel, et anda juhtidele ja jalakäijatele juhiseid ja teavet. Märgistuste ühetaolisus on oluline tegur, et vähendada segadust ja ebakindlust nende tähenduse osas, ning pingutatakse selle nimel, et markeeringud ühtsustuksid ülemaailmselt. Kuigi riigid ja piirkonnad liigitavad ja määravad teekatte märgistusi erineval moel – valgeid jooni nimetatakse mehaanilisteks valgeteks joonteks, mittemehaanilisteks või ajutisteks. Neid saab kasutada liiklusradade tähistamiseks, teavitamaks mootorsõidukijuhte ja jalakäijaid või tekitada müra, kui need on paigutatud risti sõiduteega või üles äratada väsimustunnustega juht, kui need on paigaldatud teepeenrale. Teekattemärgistus võib samuti reguleerida parkimise ja peatumise korda.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2018) |
Teekattemärgistussüsteemi parandamiseks tehakse pidevalt jõupingutusi ning tehnoloogilisi läbimurdeid, mis hõlmavad valguspeegelduvuse lisamist, kestvuse suurendamist ja paigaldamiskulude alandamist.
Tänapäeval kasutatakse teekattemärgistusi, mis annavad juhile teavet näiteks navigeerimise ja ohutuse kohta ning mida tulevikus saaks kasutada isejuhtivates mootorsõidukites, millel on täiustatud juhtimisabisüsteemid. [1]