Theodoros II Laskaris
From Wikipedia, the free encyclopedia
Theodoros II Dukas Laskaris, ladinapäraselt Ducas Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Δούκας Λάσκαρις (Theodōros Doukas Laskaris); 1221/1222 – 16. august 1258) oli Nikaia keiser 1254. aastast kuni surmani 1258. aastal. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2022) |
Theodoros II Dukas Laskaris | |
---|---|
Theodoros II portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõtted ajaloost") | |
Nikaia keiser (Bütsantsi keiser eksiilis) | |
Ametiaeg 3. november 1254 – 16. august 1258 | |
Eelnev | Johannes III Dukas Vatatzes |
Järgnev | Johannes IV Laskaris |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
1221/1222 Nikaia |
Surmaaeg |
16. august 1258 Magnesia |
Abikaasa | Bulgaaria Elena |
Vanemad |
|
Lapsed |
|
Theodoros II oli keiser Johannes III Dukas Vatatzese ja keisrinna Irene Laskarina ainus laps. Tema ema oli keiser Theodoros I Laskarise vanim tütar. Theodoros II on peetud väga haritud valitsejaks. Keiser kirjutas nooruses väga palju teoloogilisi, ajaloolisi ja filosoofilisi teoseid. Ta oli abielus Bulgaaria tsaari Ivan Asen II tütre Elenaga. Theodorose sõnul oli abielu õnnelik ning paaril oli viis või kuus last. Tulevane keiser sai nooruses ka vajalikke sõjakogemusi lahingutes. 1242. aastal sai Theodorosest oma isa kaasvalitseja, kuid mitte kaaskeiser.
1254. aasta 4. novembril suri keiser Johannes III ning Theodorosest sai keiser. Ta oli väga otsustav ning koondas enda ümber lojaalsed nõuandjad. Keiser sõlmis kaitseliidu Rumi sultanaadiga mongolite vastu. Ta katkestas Bulgaaria invasiooni Balkanil ning võttis alasid Epeirose despootkonna arvelt. Keiser viis läbi ulatuslikke reforme sõjaväes. Siiski ei suudetud vastu seista Epeirose ja Serbia ühisele sissetungile. Oma elu viimastel aastatel oli Theodoros väga haige ning riigi juhtimises enam eriti ei osalenud. Theodoros suri 16. augustil 1258. Trooni päris tema alaealine poeg Johannes IV Laskaris, ent peagi võttis võimu aristokraat Michael Palaiologos.