Välksõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Välksõda (saksa keeles Blitzkrieg) on ründesõda, mille eesmärk on anda vastasele kiire ja tugev löök. Selleks keskendutakse ühele kohale vastase kaitses ning kasutatakse liikuvaid, manööverdamisvõimelisi jõude, sealhulgas soomustatud, motoriseeritud ja mehhaniseeritud jalaväge, tanke ja õhutoetust, mille peamine eesmärk on läbi murda vastase esmasest kaitseliinist, lõigata ära üksuseid, tekitada vastase üksuste seas kaost. Selline teooria viib eelkõige kiire võiduni, vähendades kaotusi nii inimressursides kui ka tehnikas. Kõige kuulsam välksõja teooria rakendaja oli natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kes teise maailmasõja ajal tungis hämmastava kiiruse ja jõuga läbi Poola, Norra, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Juuni 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2023) |
Pärast esimest maailmasõda otsustasid Saksamaa sõjalised juhid, et puudu on mobiilne, manööverdatav ja paindliku taktikaga üksus, mille puudumine oligi põhjustanud lahinguväljal kaevikusõja. Selle tulemusena valmistas Prantsusmaa kahe sõja vahel oma piiri ette kaitseks, millest kõige tuntum näide on Maginot' liin, kus Prantsusmaa valmistus kaevikusõjaks, samal ajal kui sakslased otsustasid valmistuda lühikeseks sõjaväeliste manöövritega konfliktiks.