Valahhia vürstiriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond. See paikneb Doonaust põhjas ja Lõuna-Karpaatidest lõunas. Valahhia on traditsiooniliselt jagatud kaheks osaks, Munteenia (Suur-Valahhia) ja Olteenia (Väike-Valahhia). Valahhiat kui tervikut on mõnikord kutsutud Munteeniaks samastamise kaudu suuremaga kahest traditsioonilisest osast.
See artikkel vajab toimetamist. (August 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2016) |
Valahhia vürstiriik Цѣра Рȣмѫнѣскъ 1330–1859 | |
Valahhia 14. sajandi lõpul | |
Valitsusvorm |
vürstiriik Osmanite riigi vasall (1417–1859) (Vene protektoraat 1774–1856) |
---|---|
Pealinn |
Câmpulung, Curtea de Argeș (1330–1418) Târgoviște (1418–1659) Bukarest (aastast 1659) |
Religioon | õigeusk |
Riigikeeled | rumeenia (vanarumeenia), vanakirikuslaavi (alguses ametikeel) |
Valahhia kui vürstiriik asutati 14. sajandi alguses Basarab I poolt pärast mässamist Károly I vastu, kuigi Valahhia territooriumi on esmamainitud Olti jõest läänes asuvana Béla IV poolt 1246. aastal vojevood Seneslaule antud hartas. Aastal 1417 nõustus Valahhia Osmanite riigi süseräniteediga; see kestis kuni 19. sajandini, kuigi lühikeste Vene okupatsiooniperioodidega aastatel 1768–1854. Aastal 1859 ühines Valahhia Moldovaga, et moodustada Ühendatud vürstiriigid, mis võttis aastal 1866 nimeks Rumeenia ja sai aastal 1881 ametlikult Rumeenia kuningriigiks. Hiljem, aastatel 1918-1920, pärast Austria-Ungari lagunemist ning Transilvaania, Banaadi, Krisaania, Marmaatia ja Bukoviina rumeenlaste valitud esindajate resolutsiooni anti vastavad territooriumid Rumeenia kuningriigile, nii tekkis moodne Rumeenia riik.