Valgevene ladina tähestik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Valgevene ladina tähestik, tuntud ka kui łacinka (valgevene kürillitsas беларускі лацінскі алфавіт, лацінка; valgevene ladinas biełaruski łacinski ałfavit, łacinka) on ladinakirjaline tähestik valgevene keele jaoks.
Valgevene ladina tähestik sarnaneb sorbi tähestikuga, kuid sisaldab ka poola ja tšehhi tähestiku tunnuseid.
Valgevene ladina tähestikku kasutati Valgevene aladel 16. sajandist kuni 1930. aastateni. 1918. aastal ilmus Vilniuses Branisłaŭ Taraškieviči Valgevene keele grammatika kooliõpik nii kürillitsas kui ka ladina kirjaviisis ("Biełaruskaja hramatyka dla škoł").
Saksamaa poolt 1940. aastatel okupeeritud Valgevene aladel kasutati łacinka't ainsa valgevene keele ametliku kirjana.
Tänapäeval kasutatakse valgevene keeles põhiliselt kürillilist kirja. Łacinka't pruugitakse vähe. Vahel võib leida teatriafišše łacinka's (näiteks Janka Kupała Akadeemilise Rahvusteatri lavastuse "Vykradańnie Eŭropy, albo Teatr Uršuli Radzivił" (’Euroopa röövimine ehk Uršula Radziviłi teater’) afišš Minskis 2011. aastal). Valgevene kirjanikelt on ilmunud üksikuid teoseid łacinka's[1].