Tarto Ülikuul
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tarto Ülikuul (lühendüs TÜ, ladina keelen Universitas Tartuensis) om kõgõ vanõmb ja suurõmb Eestin tüütäv ülikuul.
Tarto Ülikooli alost' 30. mahlakuu pääväl 1632 Roodsi kuning Gustav II Adolf nime all Academia Dorpatensis. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) edimädseq tudõngiq immatrikuleeriti joba 20. ja 21. mahlakuu pääväl 1632, aq ülikooli pidolik alostaminõ tetti 15. rehekuu pääväl (vahtsõ kallõndri perrä 25. rehekuu pääväl). Akadeemiän oll' neli tiidüskunda: filosoofia-, õigus-, uso- ja arstitiidüskund. Eesti keelen alost' ülikuul tüüd 1919. aastagal. Aastil 1940–1941 ni 1944–1989 kand' ülikuul nimme Tarto Riiklik Ülikuul (lühendüs TRÜ).
2022. aastaga saisoga om ülikoolin 4 suurõmbat oppamisõ harro vai valdkunda: humanitaartiidüisi ja kunstõ valdkund, ütiskunnatiidüisi valdkund, tohrtiriidüisi valdkund ja luudus- ni täpsätiidüs. Ülikooli man tüütäs ka Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, miä kõrraldas ülikoolin võro keele jm lõunõeesti keele ja kultuuri ainidõ oppamist.
Tarto Ülikuul om katõn maailma parõmbidõ ülikuulõ edetabõlin edimädse 300 seen (2022. aastagal 300. kotus edetabõlik QS World University Rankings ja 251.–300. kotus edetabõlin Times Higher Education World University Rankings). 15 tiidüsharon om Tarto Ülikuul 1% kõgõ inämb näüdätüisi tiidüsasutuisi siän.
2020. aastaga sai valmis TÜ kõgõ suurõmb opmisõ hoonõq, mink nimi om DELTA. DELTAn ommaq Tarto Ülikooli puutritiidüisi instituut, matõmaatiga ja statistika instituut, majandustiidüskund, võttõlõmis- ja vahtsõnduskekus ni osa teknoloogiainstituudi laborõst.
2018. aastaga 1. põimukuu pääväst om ülikooli rektri Asseri Toomas. 2019. aastast om ülikooli kantslar Vallimäe Kristina.