Ants Antson
eesti kiiruisutaja / From Wikipedia, the free encyclopedia
Ants Antson (11. november 1938 Tallinn – 31. oktoober 2015) oli Eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta on ainuke Eesti kiiruisutaja, kes on olnud nii Eesti meister (1957–1963), Euroopa meister kui ka olümpiavõitja.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
Isikuandmed | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Sünniaeg | 11. november 1938 | ||||||
Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||||||
Surmaaeg | 31. oktoober 2015 (76-aastaselt) | ||||||
Pikkus | 187 cm | ||||||
Sportlaskarjäär | |||||||
Spordiala | kiiruisutamine | ||||||
Treener | Olaf Olmann, Boriss Šilkov | ||||||
Medalid | |||||||
|
Ants Antsoni kiiruisutreener oli Olaf Olmann (1927–2003),[1] hiljem Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitja Boriss Šilkov.[2]
Kuigi Ants Antson on tuntud olümpiavõitjana kiiruisutamises, on ta elu jooksul olnud edukas ka muudel spordialadel, näiteks jäähokis ja takistusjooksus.
Esimese kodumaise meistritiitli teenis ta jäähokimängijana Eesti koolinoorte 1956. aasta meistrivõistlustel, esindades Tallinna 22. keskkooli (praegune Jakob Westholmi gümnaasium).[3] Finaalis võideti Jõgeva keskkooli tulemusega 12:9.[4]
1957. aastal võitis Antson Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel üksikaladest 3000 ja 5000 m jooksu. Samal aastal lõpetas Antson 22. keskkooli.[4]
Kergejõustiklasena võitis ta Eesti meistrivõistlustel aastatel 1958–1960 3000 meetri takistusjooksus kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali ning tuli 1959. aastal 4 x 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.
1961. aastal toimunud Kasahhi NSV Ministrite Nõukogu auhinnavõistlusel võitis Antson 1500 meetris esikoha. Samal aastal tuli ta Elvas toimunud mitmevõistlusel Eesti meistriks.[4]
Sama aasta märtsi algul toimunud võistluses Lätiga võitis ta kõik üksikdistantsid ja mitmevõistluse.
1962. aastal võitis ta Elvas suures mitmevõistluses esikoha Eesti meistrivõistlustel.
1963. aastal võitis ta Tallinn-Tartu Jõud kolmikmatšil kõik viis esikohta. Eesti-Läti matšil Sillamäel tuli Eesti meistriks, võites kõik kavas olnud distantsid.
Sama aasta 24. detsembril püstitas ta Tšeljabinskis kaks Nõukogude Liidu rekordit.
1964. aastal tuli ta 19. jaanuaril Oslos Euroopa absoluutseks meistriks. Antson võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.
Ta püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 meetri distantsil 4.27,3.
Ants Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja ta pälvis Oscar Mathiseni auhinna. Samal aastal valiti ta Eesti aasta sportlaseks.
1966. aastal esindas ta Eestit Riias, võites ülekaalukalt kõik esikohad.
1968. aastal võitis ta Medeos toimunud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel esikoha 5000 meetris.[5]
Ta oli aastatel 1962–1970 Kalevi instruktor, 1970–1972 Kalevi treener, 1973–1977 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, 1977. aastast Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ja Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.[6]
Antson kandis 1992. aastal Albertville'i taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu.
Antson oli 1997. aastast Eesti Olümpiakomitee auliige.