Deltarannik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharudega ehk deltadega
Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmetes on tekkinud deltad. Viljakate muldade tõttu on deltarannikutel soodsa kliima korral tihe asustus ja intensiivne põllumajandus.[1] Kuna põllumajanduses kasutatakse väetisi ja tegevus toimub veekogude lähedal, siis on vetikate vohamise tõttu deltarannikud tihti kinnikasvanud.
Kõige tuntumad deltarannikud on Egiptuses (Niiluse delta), Brasiilias (Amazonase delta), Venemaal (Leena ja Volga delta), Bangladeshis (Gangese, Brahmaputra ja Meghna jõe ühine delta), USA-s (Mississippi delta) ja mujal.