Lev Trotski
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lev Trotski (vene keeles Лев Троцкий), sünninimega Lev Davidovitš Bronštein (7. november, vkj 26. oktoober 1879 Janivka,[lower-alpha 1] Hersoni kubermang, Venemaa keisririik – 21. august 1940 México, Mehhiko) oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik, pärast 1917 üks Nõukogude Venemaa mõjuvõimsamaid riigitegelasi ja punase terrori eestvedajaid. Pseudonüümi Trotski võttis ta endale 1902. aastal.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sünniaeg | 7. november 1879 |
---|---|
Sünnikoht | Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik (tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina) |
Surmaaeg | 21. august 1940 |
Erakond | VSDTP/VSDT(b)P/VK(b)P |
Amet |
Vene SFNV välisasjade rahvakomissar Vene SFNV sõjaasjade rahvakomissar ja Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimees |
1917. aasta revolutsioonide järel sai Trotskist Venemaal võimu haaranud Vladimir Lenini juhitava bolševike (enamlaste) valitsuse liige ning selle vägivallarežiimi relvajõudude juht. Ta oli Nõukogude riigi välisasjade rahvakomissar (välisminister), sõjaasjade rahvakomissar ja Punaarmee formeerimise algataja. Bolševike võimuhierarhia tipus oli sisuliselt vaid Leninile allunud Trotski teine mõjukaim ja tuntuim Nõukogude riigijuht.
1922. aastal loodud Nõukogude Liidus alanud ja pärast Lenini surma (1924) ägenenud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski bolševike (kommunistliku) partei juhtkonnast välja ja 1929. aastal Trotski pagendati Nõukogude Liidust. Ta tapeti 1940. aastal Nõukogude julgeolekuorganite agentide poolt Mehhikos, kus ta oli organiseerinud poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist.