Mikołaj Kopernik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; saksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
See artikkel räägib Mikołaj Kopernikust; filmi kohta vaata artiklit Kopernik (film); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kopernik (täpsustus). |
Mikołaj Kopernik | |
---|---|
Sündinud |
19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriigi kroon |
Surnud |
24. mai 1543 (70-aastaselt) Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriigi kroon |
Kodakondsus | Kuninglik Preisimaa[1] |
Haridus |
Krakówi ülikool Bologna ülikool Padova ülikool Ferrara ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad |
Astronoomia Kanooniline õigus Majandus Matemaatika Meditsiin Poliitika |
Tuntumad tööd |
Heliotsentriline maailmasüsteem Koperniku printsiip |
Autogramm | |
Oma peateoses "De revolutionibus orbium coelestium" (1543) kirjeldab ta heliotsentrilist maailmapilti, mille järgi Maa on planeet, mis pöörleb ümber oma telje ja tiirleb koos teiste tähtedega ümber Päikese. Teose retseptsioon viis murranguni, mida nimetatakse koperniklikuks pöördeks ning on ajalooteaduses üks tsesuuridest, mis märgivad üleminekut keskajalt uusajani. Peale selle tõlgendab ta selles töös esmakordselt kevadpunkti aeglast nihkumist Maa telje suuna muutumise tagajärjena.