Violeta Parra
Tšiili muusik / From Wikipedia, the free encyclopedia
Violeta del Carmen Parra Sandoval (San Fabian de Alico või San Carlos, tänapäeva Ñuble piirkond, Tšiili; 1917–1967) oli Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja, keda peetakse üheks olulisemaks pärimusmuusika ning liikumise Uus laul (Nueva canción) esindajaks Lõuna–Ameerikas. Lisaks on naine Tšiili folkmuusika sugemetega laulu "Gracias a la vida" looja ning tuntuim esitaja.
Violeta Parra | |
---|---|
Sünninimi | Violeta del Carmen Parra Sandoval |
Sündinud |
4. oktoober 1917 San Fabian de Alico või San Carlos, Tšiili |
Surnud |
5. veebruar 1967 (suitsiid) Santiago, Tšiili |
Päritolu | Tšiili |
Stiilid | muusikaline liikumine Uus laul (Nueva canción) |
Elukutse | laulja, poetess, helilooja, maalikunstnik, skulptor ja kunstnik |
Pill | kitarr, tšiili kitarr, charango, löökpillid, cuatro, harf |
Hääleliik | metsosopran |
Tegev | 1939–1967 |
Autogramm |
Naise panust Tšiili kultuurielule peetakse väga oluliseks ning tema loomingust on inspiratsiooni ammutanud hilisemad Tšiili rahvamuusikat edendavad artistid.
1953. aastal salvestas Parra oma hittsinglid "Casamiento de negros" ja "Qué pena sitena el alma", millest kujunesid tema tuntuimad laulud. 1954. aastal juhtis ta raadiosaadet Canta Violeta Parra ja võitis Caupolicani aasta folkloristi auhinna, millega ta sai kutse esineda noortefestivalil Varssavis. Sealt sai alguse tema rahvusvaheline edu. Muusik jõudis kontsertturneedega külastada Nõukogude Liitu, Saksamaad, Itaaliat ja Prantsusmaad, kuhu asus hiljem ka elama.
Violeta Parra, Wikiquote[1]
Pärast mitmeid luhtunud enesetapukatseid võttis Parra 1967. aasta 5. veebruaril endalt elu. Ta suri pähe tulistatud kuulihaava tulemusel. Tema sünniaastapäeva mälestuseks tähistatakse 4. oktoobril Tšiili muusika ja muusikute päeva.