1973. aasta Tšiili riigipööre
From Wikipedia, the free encyclopedia
1973. aasta Tšiili riigipööre oli sõjaväeline riigipööre Tšiilis, millega kukutati president Salvador Allende ja Rahva Ühtsuse valitsus.[1][2] Riigipöördele eelnes pikk rahutu pingeteperiood opositsiooni kontrolli olnud parlamendi ja sotsialistliku presidendi vahel. Samas toimus Tšiili vastu Ameerika Ühendriikide presidendi Richard Nixoni juhitud majandussõda.[3] Sõjavägi kukutas tsiviilvalitsuse kindral Augusto Pinocheti juhtimisel 11. septembril 1973.
1973. aasta Tšiili riigipööre | |||
---|---|---|---|
Osa operatsioonist Condor ja külmast sõjast | |||
Sõjavägi pommitab presidendipaleed | |||
Toimumisaeg | 11. september 1973 | ||
Toimumiskoht | Tšiili | ||
Tulemus |
Riigipööre õnnestub
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
|
Riiki hakkas juhtima sõjaväehunta, mis keelustas igasuguse poliitilise tegevuse ning represseeris vasakpoolseid liikumisi, eriti sotsialiste, kommuniste ja Revolutsioonilist Vasakliikumist. Pinochet haaras umbes aastaga kogu hunta enda kontrolli alla ning 1974. aasta lõpus nimetati ta ametlikult riigi presidendiks.[4] Ameerika Ühendriigid, kes olid aidanud riigipööret korraldada, tunnustasid Pinocheti ainuvõimu.[5][6][7][8]
Riigipöörde käigus toimunud õhulöökide ja maavägede pealetungi ajal pidas Allende enda viimase kõne, milles lubas iga hinna eest presidendipaleesse jääda ning keeldus eksiilivõimalust kaalumast.[9] Pealtnägijate sõnul tegi Allende enesetapu.[10][11]
Riigipöördeni nähti Tšiilit Lõuna-Ameerika demokraatia lipulaevana, kuna kui naaberriikides olid võimul sõjaväehuntad, püsis Tšiili võrdlemisi rahulikuna. Pinocheti võimuletulekuga lõppes 1932. aastast kestnud demokraatlik riigikorraldus.[12] Ajaloolase Peter Winni sõnul oli 1973. aasta riigipööre Tšiili ajaloo verisemaid sündmusi.[13] Pärast riigipööret jäi riiki alles jõuetu demokraatiameelsete mässuliste kogukond. Sõjaväediktatuur kestis kuni 1988. aastal toimus rahvusvahelisel toetusel rahvahääletus, mille järel toimus rahumeelne üleminek demokraatiale.