2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus
From Wikipedia, the free encyclopedia
2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 65. Eurovisiooni lauluvõistlus. Võistlus toimus Hollandis Rotterdamis pärast riigi võitu 2019. aasta konkursil Iisraelis Tel Avivis lauluga "Arcade", mida esitas Duncan Laurence.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
Eurovisiooni lauluvõistlus 2021 | |
---|---|
Open Up | |
Toimumise ajad | |
Finaal | 22. mai 2021 |
1. poolfinaal | 18. mai 2021 |
2. poolfinaal | 20. mai 2021 |
Korraldus | |
Toimumiskoht |
Rotterdam Ahoy Holland, Rotterdam |
Õhtujuhid |
|
Korraldaja |
AVROTROS Nederlandse Publieke Omroep (NPO) Nederlandse Omroep Stichting (NOS) |
Osalejad | |
Osalejate arv | 39 |
Osalejate arv poolfinaali(de)s | 33 |
Osalejate arv finaalis | 26 |
Naasnud riigid |
Bulgaaria Ukraina |
Lahkunud riigid |
Armeenia Montenegro Ungari Valgevene |
Eesti esindaja |
Uku Suviste "The Lucky One" |
Hääletus | |
Hindamissüsteem | Žürii ja telefonihääletuse punktid eraldi nii poolfinaalides kui ka finaalis. |
Võitja | Itaalia: Måneskin – "Zitti e buoni" |
Null punkti | Suurbritannia: James Newman – "Embers" |
2022 → ← 2020 |
Hollandis pidi toimuma 2020. aasta konkurss, kuid see jäi 2019.–2020. aasta koroonapandeemia tõttu ära.[1] See oli viies kord, kui Holland võõrustas Eurovisiooni lauluvõistlust, viimane lauluvõistlus toimus seal 1980. aastal. Lisaks on Eurovisioon toimunud Hollandis veel aastatel 1958, 1970 ja 1976.
Lauluvõistlust organiseerisid Euroopa Ringhäälingute Liit ning kohalikud ringhäälingud AVROTROS, Nederlandse Publieke Omroep (NPO) ja Nederlandse Omroep Stichting (NOS). Poolfinaalid toimusid 18. ja 20. mail, finaal 22. mail 2021 konverentsikeskuses Rotterdam Ahoy.[2] Õhtut juhtisid Chantal Janzen, Edsilia Rombley, Jan Smit ja Nikkie de Jager.
Võistlusel osales 39 riiki, sealhulgas 2019. aasta konkursilt puudunud Ukraina ja Bulgaaria. Võistlusel ei osalenud Armeenia, Ungari, Valgevene ja Montenegro.[3]
Võistluse võitis Itaaliat esindav bänd Måneskin lauluga "Zitti e buoni". See on Itaalia kolmas võit konkursil ja esimene võit pärast 1990. aasta konkurssi. Teise koha saavutas Prantsusmaa ning kolmandaks jäi Šveits, mõlemad riigid saavutasid seega oma parima tulemuse alates vastavalt aastast 1991 ja 1993. Esiviisikusse kuulusid veel ka Island ja Ukraina. Mitte ükski laul esikolmikus polnud ingliskeelne, mis juhtus viimati aastal 1995. Samuti esimest korda pärast uue hääletussüsteemi kasutuselevõttu aastal 2016 saadi finaalvõistlusel null punkti (Suurbritannia), rahvahääletuselt said null punkti veel ka Saksamaa, Hispaania ja Holland. Suurbritannia on varem null punkti saanud ühel korral, aastal 2003. Esimest korda alates riigi debüüdist aastal 2015 ei pääsenud Austraalia finaali, mistõttu on Ukraina ainus riik, mis on alati pääsenud finaali.[lower-alpha 1]