Andrea Pozzo
From Wikipedia, the free encyclopedia
Andrea Pozzo ([anˈdrɛːa ˈpottso]; ladinapäraselt Andreas Puteus; 30. november 1642 Trento – 31. august 1709 Viin) oli itaalia jesuiit, barokiajastu maalikunstnik, arhitekt ja kunstiteoreetik.
Pozzo astus jesuiitide ordusse juba varajases nooruses ja tema kunstiline tegevus on seotud ka ordu tohutute kunstiettevõtetega. Tema meistriteos, Rooma jesuiitide kirikute Il Gesu ja Sant'Ignazio kaunistamine, määras mitmeks põlvkonnaks hilisbarokkstiilis kirikute sisekujundamise viisi peaaegu kogu Euroopas[1]. Tema fresko Sant'Ignazio kirikus koos perspektiivse, ruumi laiendava illusoorse arhitektuuriga ja ülal taevasse keerleva ilmega pakkus eeskuju, mida kopeeriti mitmes jesuiitide ordu Itaalia, Austria ja Saksamaa kirikutes. Pozzo avaldas oma kunstilised ideed graveeringutega illustreeritud teoreetilises teoses "Prospettiva de ’pittori a architetti"[1].