Heinrich Matthias von Thurn
From Wikipedia, the free encyclopedia
Heinrich Matthias von Thurn (saksa Heinrich Matthias Graf von Thurn und Valsassina, itaalia Enrico Matteo Conte della Torre di Valsassina, tšehhi Jindřich Matyáš Thurn; 24. veebruar 1567 Böömimaa – 26. jaanuar 1640 Pärnu) oli Böömimaa päritolu aadlik.
Ta oli Karlštejni lossikrahv, 1618. aasta Praha defenestratsiooni eestvedaja ning Kolmekümneaastase sõja Böömimaa mässu üks juhte. Praha defenestratsioon oli Böömimaa ülestõusu algus ning seda loetakse ka Kolmekümneaastase sõja alguseks. Böömimaa mässulised valisid 1619. aastal oma valitsejaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, 1610. aastal surnud Friedrich IV poja, kes oli Inglismaa kuninga James I tütre Elizabethi abikaasa. Samal ajal valisid lojalistid Böömimaa kuningaks Ferdinand II ning ta kinnitati ka Saksa-Rooma keisriks. Ferdinand luges seejärel Friedrich V mässuliseks ning nendevaheline konflikt muutis sõja Habsburgide valduste sisesõjast üleriigiliseks konfliktiks. Kolmekümneaastane sõda Böömi-Pfalzi periood kestis aastatel 1618–1623.
1629 aastast oli ta Rootsi teenistuses; samuti Ingerimaa kuberner (1629) ja Pärnu krahvkonna härra[1], kui 16. oktoobril 1627 Rootsi kuningas Gustav II Adolf moodustas Pärnu krahvkonna. Krahvkonna koosseisu kuulusid Audru, Tahkuranna, Võlla, Tori, Pööravere, Kaelase, Koddesi ja Koonga mõis[2].
Ta on maetud Tallinna toomkirikusse.