Jõgeva
linn Jõgevamaal Jõgeva vallas / From Wikipedia, the free encyclopedia
Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus. Linna idapiiril voolab Pedja jõgi. Linna pindala on 3,86 km², 2012. aastal oli arvestuslik rändega rahvaarv 5597.[4]
See artikkel räägib linnast; aleviku kohta vaata artiklit Jõgeva alevik; perekonnanime kohta vaata artiklit Jõgeva (perekonnanimi) |
Jõgeva | |
---|---|
Jõgeva panoraam | |
Pindala | 3,9 km² (2016)[1] |
Elanikke | 5224 (1.01.2023)[2] |
| |
EHAK-i kood | 2262[3] |
Koordinaadid | 58° 45′ N, 26° 24′ E |
Jõgeva sai aleviks 13. oktoobril 1919 ja kolmanda astme linnaks 1. mail 1938.
Jõgeval mõõdeti 17. jaanuaril 1940 Eesti külmarekord: –43,5 °C.
Linnas on ligikaudu 30 ha kõrghaljastusega ja küllaltki liigirikkaid haljasalasid, mis vahelduvad koduaedadega.
2011. aastal tegutses Jõgeval kaks üldhariduskooli, milles oli kokku 1003 õpilast. Linnas oli üks rahvaraamatukogu, millel oli 3087 lugejat.[4]
Jõgevalt on pärit poetess Betti Alver ja laulva revolutsiooni üks silmapaistvamaid tegelasi helilooja Alo Mattiisen. Nende mälestuseks korraldatakse igal aastal Betti Alveri luulepäevi ja Alo Mattiiseni muusikapäevi.[5] 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri muuseum. Jõgevalt pärit poetessi auks toimuvad Jõgeval juba alates 1993. aastast Betti Alveri luulepäevad "Tähetund".[6]
Nõukogude okupatsiooni ajal oli üks tuntumaid linnaga seotud isikuid kirjanik Enn Kippel.
Jõgeval toimuvad Eesti naiste tantsupidu. I Eesti naiste tantsupidu toimus 12. juunil 2011 ja II Eesti naiste tantsupidu 12. juunil 2016.
Jõgeval toimusid ka Jääpurika festivalid, millest nüüdseks on saanud Külmalinna talvefestival. Jõgevalt sai alguse ka Küüslaugu Festival, mis 2015.a. suundus üle Tartumaal Ülenurmel asuvasse Eesti Põllumajandusmuuseumi.
Linna eelarvetulud olid 2008. aastal 6 993 900 eurot, 2011. aastal 5 790 500 eurot, kulud 2008. aastal 6 648 000 ja 2011. aastal 5 473 000 eurot.[4] 2011. aastal kulus linna eelarvest 59% haridusele.[4] 2009. aastal oli Jõgeval registreeritud 183 äriühingut, nende müügitulu oli kokku 122,30 miljonit eurot. Registreeritud töötuid oli 2008. aastal 105, 2011. aastal 158.[7]
1988. aastal oli Jõgeval 58 tänavat.[8]