Jõgeva maakond
maakond Eestis / From Wikipedia, the free encyclopedia
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. See hõlmab endise Jõgeva rajooni ala. Maakond asetseb Ida-Eestis, Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel. Ajalooliselt on praegune Jõgeva maakond kuulunud Tartu- ja Viljandimaa alla.
See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1949 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Jõgeva maakond (1949–1950) |
Jõgeva maakond | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 2545 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 27 739 (1.01.2023)[2] | |
Rahvastikutihedus: 10,9 in/km² | |
Maakonnalinn: Jõgeva | |
Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud piklikud künkad (voored) ja orud, mille kujundasid jääaegsed liustikud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed Kalevipoja legendid.
Jõgevamaal on kolm linna (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa), 12 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond kolmeks vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990.
Majanduses domineerib põllumajandus, Peipsi rannikul on oluline ka kalapüük.
Kultuuriloos on tähtis Põltsamaa kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka Palamuse, Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja Betti Alver ja muusik Alo Mattiisen.
Jõgeva maakond asub Ida-Eestis. Jõgevamaa piirneb kirdes Ida-Viru, põhjas Lääne-Viru, loodes Järva, edelas Viljandi ja lõunas Tartu maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir Venemaaga.