Jäätmete sortimine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jäätmete sortimine on jäätmete mõne ühise omaduse järgi liigitamine ja seejärel nende kogumine. Sortimise eesmärgiks on eraldada jäätmemassist kasutuskõlblikud materjalid ja ohtlikud jäätmed.[1]
Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tekib jäätmeid. Jäätmete probleemist ei saa lahti neid niisama ära visates.[2]
Eestis korraldab kohalik omavalitsus jäätmete sortimist, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, kus on kirjas jäätmete sortimise nõue ja kuidas sorditud jäätmeid mingis piirkonnas üle anda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitsenõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded. Jäätmete sortimise tulemusena saab materjale taaskasutada, millega hoitakse kokku loodusvarasid. Samuti toimiva jäätmekäitluse tulemusena satub keskkonda vähem tervistkahjustavaid ohtlikke aineid, kuna see hoiab looduse rohkem prügist puhtana. Jäätmeid ei saa jagada ainult tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed. Jäätmete sortimisel saab üle anda ohtlikke jäätmeid, pandipakendeid, biojäätmeid, taaskasutatavaid materjale (klaas, paber, papp, plast, metall jms), pakendeid, suurjäätmeid, segaolmejäätmeid. Võimalus on valida pakendi-, paberi- ja papi- ning segaolmejäätmete konteineri vahel, mis on sildistatud ja eri värvi, et lihtsustada jäätmete sortimist.[3]