Kaitsetööstus
sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega tegelev majandusharu / From Wikipedia, the free encyclopedia
Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.
Paljud arenenud riigid omavad kohalikku relvatööstust riigi relvajõudude varustamiseks. Kaitsetööstus arendab, toodab, ostab ja müüb relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust, sealhulgas: raketid, sõjalennukid, sõjaväe sõidukid, laevad, elektroonilised süsteemid, vaatlusvahendid, riidevarustus jms.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) hinnangul olid sõjalised kulutused aastal 2012 umbes 1,8 triljonit USA dollarit.[1] See on suhteline langus võrreldes 1990. aastaga, mil sõjalised kulutused moodustasid 4% maailma SKPst. Tuleb tähele panna, et mitte kogu 4% ei lähe sõjatehnika soetamisele, vaid teatud osa sellest. 100 suurima relvamüügiga tegeleva ettevõtte müügikäive ulatus SIPRI hinnangul 2012. aastal 395 miljardi USA dollarini.[2] Viis kõige suuremat relvade eksportijat olid aastatel 2010–2014 USA, Venemaa, Hiina, Saksamaa ja Prantsusmaa ning viis suurimat importijat olid India, Saudi Araabia, Hiina, Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja Pakistan.[3]
Osades riikides on märkimisväärne legaalne või illegaalne relvade müük kodanike tarbeks. Ebaseaduslik käsirelvade müük esineb paljudes riikides ja piirkondades, kus on poliitiliselt ebastabiilne keskkond. Small Arms Survey hinnangul on maailmas ringluses 875 miljonit käsirelva, mis on toodetud rohkem kui 1000 ettevõtte poolt 100 riigis. [4]
Kuna sõjatehnikat ostetakse riigihangetega, siis sõjatööstus on tihedalt seotud poliitikaga. Seos poliitika ja relvakaubanduse vahel võib põhjustada olukorra, mida USA president Dwight D. Eisenhower kirjeldas kui sõjalis-tööstuslik kompleksi, kus relvajõud, kaubandus ja poliitika on tihedalt seotud, nii nagu tegelikult Euroopa kaitsehanked toimivadki, "European Multilateral Defence Procurement".[5] Erinevad ettevõtted nii avalikus kui ka erasektoris konkureerivad müügilepingutele, mis on väärt miljardeid dollareid. Üldjuhul on tegu avaliku konkursiga, kuid esineb olukordi, kus otsuseid tehakse salastatult.
Kaitsetööstusega seotud eripäraks on ka vastuostud. Tüüpiline vastuost on see, kus varustust hankiv riik nõuab müüvalt ettevõttelt, et see pakuks majanduslikke vastuoste või kompensatsiooni selle eest, et just selle ettevõtte müüdavat süsteemi või asju ostetakse. Vastuostud võivad sisaldada lihtsalt asjade ostmist, turundusabi, investeeringuid riiki, tehnoloogiate siirdamist jne. Samuti võib olla vastuostuks kokkulepe, et müüja toodab osa ostetavast kaubast ostja riigis.[6]