Knossos
From Wikipedia, the free encyclopedia
Knossos (kreeka keeles Κνωσός [knoˈsos], ladina keeles Cnossus) on suurim pronksiaja arheoloogiamälestis Kreetal.
Quick Facts Asukoht, Piirkond ...
Knossos | |
---|---|
Κνωσός | |
Osaliselt restaureeritud sissepääs | |
Asukoht | Kreeta, Kreeka |
Piirkond | Kreeta põhjaranniku keskosa, Irákleiost 5 km kagus |
Koordinaadid | 35° 17′ 53″ N, 25° 9′ 47″ E |
Tüüp | paleekompleks, halduskeskus, Kreeta ja Kreeta haldusalas olevate piirkondade pealinn |
Pikkus | asustatud ala pikkus põhjast lõunasse 5 km[1] |
Laius | asustatud ala suurim laius idast läände 3 km |
Pindala | asustatud ala kogupindala 10 km². Paleekompleksi pindala: 14 000 m²[2] |
Ajalugu | |
Rajatud | esimene asulapaik umbes aastal 7000 eKr, esimene palee aastal 1900 eKr |
Maha jäetud | 1380–1100 eKr |
Perioodid | neoliitikum kuni hiline pronksiaeg |
Kultuurid | Minose ja Mükeene kultuur |
Uurimine ja seisund | |
Arheoloogilised kaevamised |
1900–1931 1957–1960 1969–1970 |
Seisund | osaliselt restaureeritud ja külastajatele avatud[3] |
Close
Knossoses asus Minose kultuuri kesk- ja hilisjärgust pärinev suur palee (20. sajand – 1400 eKr).[4]
Paikkonna avastas 1878. aastal Minos Kalokairinos (Μίνως Καλοκαιρινός). Esimesed arheoloogilised väljakaevamised algasid 1900. aastal ning kestsid Briti arheoloog Sir Arthur Evansi (1851–1941) juhtimisel 35 aastat.