Kompleksühend
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu. Iga ligand on seostunud tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme kaudu. Üks aatom annab sideme moodustamiseks vaba elektronpaari, teine aatom tühja orbitaali. Esimesena kirjeldas kompleksühendite struktuuri Alfred Werner.[1]
Kompleksühend koosneb kompleksimoodustajast (tsentraalaatom, tsentraalioon), milleks on enamasti metalliaatomid või -ioonid, ning ligandidest (neutraalsed molekulid või negatiivselt laetud ioonid). Veel saab jagada kompleksühendi sisesfääriks ja välissfääriks. Sisesfääri moodustab kompleksimoodustaja koos tema külge seondunud ligandidega, välissfäär moodustub siis, kui sisesfäär on laetud (positiivselt või negatiivselt), et saavutada elektroneutraalne ühend. Tsentraalaatomiga seostunud ligandide arvu väljendab koordinatsiooniarv. Enamasti on koordinatsiooniarv paarisarv (2, 4, 6).[1]