Linnaõigus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks[1].
Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt.[1]
Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel[1].