Lydia Koidula
eesti luuletaja / From Wikipedia, the free encyclopedia
Lydia Emilie Florentine Jannsen (alates 1873 abielus Michelson; pseudonüüm Koidula või L. Koidula; 24. detsember (vkj 12. detsember) 1843 Kirikumõisa küla, Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 11. august (vkj 30. juuli) 1886 Kroonlinn, Venemaa[1]) oli luuletaja ja proosakirjanik, eesti esimene naisajakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Quick Facts Sünninimi, Sündinud ...
Lydia Jannsen (Koidula) | |
---|---|
Lydia Jannsen (Koidula) (foto R. Sachker) | |
Sünninimi | Lydia Emilie Florentine Jannsen |
Sündinud |
24. detsember 1843 Vana-Vändra vald |
Surnud |
11. august 1886 (42-aastaselt) Kroonlinn, Venemaa keisririik |
Puhkepaik | Metsakalmistu, Tallinn |
Pseudonüüm | Koidula |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool |
Kirjandusvool | rahvusromantism |
Tuntud teoseid | |
Abikaasa | Eduard Michelson (a. 1873) |
Lapsed | 4 |
Sugulased | Johann Voldemar Jannsen (isa) |
| |
Autogramm |
Close
Koidula luuletuste hulka kuuluvad "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ja "Sind surmani". Tema näidenditest on üks mängitumaid 1872. aastal ilmunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".