Majanduslik ebavõrdsus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Majandusliku ebavõrdsuse all mõistetakse tavaliselt sissetulekute või väljaminekute ebavõrdset jaotumist ühiskonnaliikmete vahel.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning eri regioonide arengutaseme ühtlustamine on üks Euroopa Liidu ühise majanduspoliitika eesmärke. Muu hulgas tuleks tähelepanu pöörata riigisisese arengu regionaalsele tasakaalustatusele. Sageli peetakse regioonidevahelisi erinevusi uurides eelkõige silmas tulutaset eri piirkondades. Siiski on ilmnenud, et indiviidi subjektiivne hinnang enda heaolule sõltub pigem sellest, kuidas ta hindab oma heaolu teiste ühiskonnaliikmete heaoluga võrreldes, mitte sellest, milline on tema objektiivne seisund. Kui riigi keskmisest sissetulekust suurem sissetulek tähendab ka indiviidi suuremat rahulolu, siis üldise tulutaseme (kaasa arvatud konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike rahulolu oluliselt ei suurenda.[1]
Üks olulisimaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud, ei jätku hüvesid kõigile võrdselt.
Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest. Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud. Töö ja palga suhe sõltub inimese oskustest, teadmistest, looduslikest eeldustest ja võimetest ning õnnest ja juhusest.
Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt. Selle põhjus on poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidevus.
Ebavõrdsuse põhjused saab jagada kolme rühma: ebavõrdsus töötuludes, ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ning ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus.[2]
Tootmistegur | Teguritulu |
---|---|
Töö | Palk |
Kapital | Intress ja dividendid |
Maa | Rent |
Ettevõtlus | Kasum |