Nahkkilpkonn
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nahkkilpkonn (Dermochelys coriacea) on nahkkilpkonlaste sugukonda nahkkilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.[2]
Nahkkilpkonn | |
---|---|
Nahkkilpkonn (Dermochelys coriacea) | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Selts |
Kilpkonnalised Testudines |
Sugukond |
Nahkkilpkonlased Dermochelyidae |
Perekond |
Dermochelys Blainville, 1816 |
Liik |
Nahkkilpkonn |
Binaarne nimetus | |
Dermochelys coriacea Vandelli, 1761 | |
Nahkkilpkonna levila |
Nahkkilpkonn on puudukilbiliste alamseltsi ainus tänapäevane esindaja. Nähtavasti lahknes tema arengutee teistest kilpkonnadest juba triiases.[2]
Nahkkilpkonn on suurim kilpkonn. Tema luurüü võib kasvada 2 meetri pikkuseks ja mass ulatuda 600 kiloni. Pikkade lamedate eesloibade siruulatus küündib 3 meetrini.[2]
Nahkkilpkonna liha on söödav ja maitsev. Siiski on teada mõned mürgistuse juhud. Arvatavasti oli kilpkonn söönud mingeid mürgiseid loomi ja mürk oli tema ihusse imbunud. Inimesed söövad ka nahkkilpkonna mune, kui neid leiavad, aga tema pesa lahtikaevamist ei peeta praktiliseks, sest see asub nii sügaval.[2]
Nahkkilpkonna kilp ja nahk on rasvaga rikkalikult läbi imbunud. Inimesed tapavadki nahkkilpkonni rasva saamiseks. See sulatatakse välja ning kasutatakse näiteks paadilaudade liitekohtade määrimiseks. Rasvarohkus toob ebamugavusi muuseumidele, sest kui nahkkilpkonna nahk ja kilp ei ole vastavalt töödeldud, siis võib neist aastate kaupa rasva välja immitseda.[2]