Olümpose jumalad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Kreeka mütoloogia kohaselt elavad 12 peajumalat Olümpose mäel, mis asub Egeuse mere Thérmai lahe lähedal ning Makedoonia ja Tessaalia piiril. See on Kreeka kõrgeim mäetipp, mille kõrgus on 2917 m merepinnast.[1] Olümpose 12 jumalat on peamiselt titaanide, Kronose ja Rhea või ka peajumal Zeusi järeltulijad.[2]
Müüdi järgi neelas Kronos alla oma lapsed Hestia, Demeteri, Hera, Hadese ja Poseidoni, kuna tema vanemad olid hoiatanud, et tema hukatuseks on tema enda laps. Kui Zeus sündis, peitis Rhea poja Kronose eest ära ning kavaldas titaani lapse asemel kivi alla neelama. Kui Zeus oli suureks kasvanud, vabastas ta oma õed ja vennad ning alistas võitluses oma isa. Pärast seda, kui Zeus oli oma isa võitnud, tulid 12 Olümpose jumalat võimule.[3] Kreeka kultuur on lääne kultuuri palju mõjutanud. Seejuures on ka Kreeka mütoloogia tegelased koos 12 Olümpose jumalaga arhetüüpsed inimkäitumise näited. Tänapäevalgi mõjutavad ja kujundavad nad arusaami inimeste olemusest ja suhetest.[4]
Olümposel elasid ka graatsiad ja muusad, samuti Aphrodite poeg Eros (rooma mütoloogias Amor), aga neid ei arvata Olümpose jumalate hulka.
Oleneb allikast, keda 12 Olümpose jumala sekka arvestatakse. Mõne puhul loetakse 12. jumaluseks Demeterit (Zeusi õde, vilja- ja põllutööjumalanna), teiste puhul aga Hadest.
Mõne müüdi järgi loetakse 12. jumala hulka veinijumal Dionysust, kes olevat asunud valitsema Hestia asemel, kes loobus troonist[5] .