Püramiid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Püramiid (kreekakeelsest sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid ehk nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel räägib ehitiste tüübist; geomeetria mõiste kohta loe artiklist Püramiid (geomeetria), teiste tähenduste kohta artiklist Püramiid (täpsustus). |
Püramiid on konstrueeritud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on materjali kasutatud. Püramiidi kaalu selline jaotamine võimaldas vanadel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalseid ehitisi.
Püramiide on ehitatud paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane püramiid Dahshuri nekropolis ja siis Cheopsi püramiid (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on veel säilinud.
Cheopsi püramiid on ehitatud enamasti lubjakivist (mõnes sisemises kambris on kasutatud suuri punasest graniidist plokke) ja seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. See koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5–15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle kaldenurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, sellest on tänapäeval alles vaid 137 meetrit, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.
Indoneesia teadlaste väitel on maailma vanimaks inimkätega ehitatud püramiidiks Jaava saarel asuv Gunung Padang, mille vanimad osised arvatakse olevat rajatud vulkaanist välja pursanud laavast 25 tuhat kuni 14 tuhat aastat tagasi.[1]
Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on Louvre'i püramiid Pariisis Louvre'i kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti Ieoh Ming Pei projekteeritud rajatis valmis 1989. aastal.