Streptomyces
From Wikipedia, the free encyclopedia
Streptomyces on bakteriperekond, milles on kirjeldatud üle 700 liigi.[2] Sarnaselt teiste aktinobakteritega on Streptomyces’ed grampositiivsed ja nende genoom on väga GC-rikas.[3] Neid leidub põhiliselt mullas ja lagunevates taimedes. Enamik selle perekonna liikidest moodustavad spoore ja on tuntud oma iseloomuliku mulla lõhna järgi, mida põhjustab üks nende bakterite toodetud metaboliit – geosmiin.
Streptomyces | |
---|---|
Streptomyces sp. | |
Taksonoomia | |
Riik |
Bakterid Bacteria |
Hõimkond |
Aktinobakterid Actinobacteria |
Selts |
Actinomycetales |
Sugukond |
Streptomycetaceae |
Perekond |
Streptomyces Waksman & Henrici 1943[1] |
Perekonda Streptomyces iseloomustab keerukas sekundaarne metabolism. Aktinobakterid toodavad umbes kaks kolmandikku kliiniliselt kasutatavatest looduslikest antibiootikumidest (näiteks neomütsiin, kanamütsiin, tetratsükliin ja klooramfenikool), millest suurem osa on toodetud just Streptomyces’te poolt.[4] Lisaks antibiootikumidele leidub Streptomyces’te sekundaarsete metaboliitide seas ka näiteks immunosupressante, tsütotoksikuid, viirustevastaseid ja vererõhku alandavaid ühendeid.[5][6]
Perekonnas Streptomyces leidub ka väike hulk patogeene. Taimepatogeenidest on tuntuimad S. acidiscabies, S. turgidiscabies ja S. scabiei, mis põhjustavad kartulitel kärntõbe. Inimese patogeenidest on teada vaid mõni üksik liik. S. somaliensis ja S. sudanensis põhjustavad naha või naha aluskoe infektsioone ehk aktinomütsetoome.[6]