Untsiaal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Untsiaal (ladina keeles scriptura uncialis) on ümarate tähekujudega suurtähtkiri, mida kasutati tekstikirjana kõige kõrgemalt hinnatud ja esinduslikumates raamatutes 5.–8. sajandil ja pealkirja- ning esiletõstukirjana kogu keskaja vältel[1]. Untsiaali loetakse varaseimaks ainult laisulele kohandatud kirjaks[2].